Eesti Metodisti Kiriku Tartu Püha Luuka Koguduse kiriku projekt on sündinud kutsutud arhitektuurikonkursi raames. Aluseks oli tellija esitatud ligikaudne ruumiprogramm. Kiriku hoone asetus krundil ning teataval määral ka arhitektoonika on mõjutatud koha ajaloolisest hoonestusest ja ehituskavanditest. Läbi ajaloo on tempel, hilisem kirik, olnud teatavas mõttes linna südameks. See on sümboliseerinud Jumala ligiolu inimesele, olles materialiseerunud näiteks Sõnast. Kiriku hoone on läbi aja olnud kaasaegse ehituskunsti musternäidiseks. Vahel alustati suure kiriku rajamist nõnda, et ei omatud veel vähimatki ettekujutust kuidas nii laiu avasid katta. Sajand möödus ja kui müürid said piisavalt kõrgeks, oldi jõutud ka uute revolutsiooniliste konstruktiivsete lahendusteni, mis võimaldasid löövid pealt katta. Eesti Metodisti Kiriku Tartu Koguduse hoone asub oma ajaloolisel krundil vallikraavi serval. Eesti Vabariigi alguskümnenditel paiknes seal arstiteaduse professor Zoege von Mannteufeli villa, mille Tartu kogudus 1926. aastal omale ostis jumalateenistusteks jm kiriklikuks tegevuseks. Kuna ruumid ei olnud oma suuruselt piisavad, valmis 1931. aastal projekt uue suure kiriku tarvis. Kiriku arhitektiks oli Engelhard Corjus kes projekteeris, vastavalt oma ajale, kiriku funktsionalistlikus võtmes. Peamise mahu moodustas kastikujuline kiriku saali vorm oma pikkade vertikaalsete akendega. Sellele sekundeeris asümmeetriliselt paigutatud kandiline kellatorni maht. Seoses ajaloo keerdkäiguga jäi kirik toona ehitamata. Täna on asunud kogudus uuele katsele.

Tartu linnavalitsus valis hoone 2002 aasta parimaks ehituseks