Tervistav ja roheline ärihoone Ülemistel – Tominga maja
Kontormajad on ju nõmedad! – nõus, erinevad meditsiinidoktorite teadustööd toovad
välja meie kontorihoonete liigkuiva õhu negatiivse mõju tänapäeva inimeste tervisele.
Samas kogu hoone õhu niisutamine on äärmiselt energia ja vee mahukas ettevõtmine.
Eestis on see süsteem välja ehitatud vaid ühes ärihoones ja sealgi on niisutus reeglina
kulude optimeerimiseks välja lülitatud. Tominga majja sai rahvusvahelise arhitektuurikonkursi
käigus välja pakutud hoonesse eraldi ruum - interaktiivne mets. See on troopilise kliimaga
ruum, kus õhuniiskus ja temperatuur on viidud väga kõrgeks. Ka lühiajaline viibimine selles
ruumis mõjutab oluliselt kasutajate tervist paremuse suunas. See niiske ruum sai maskeeritud
palmiaiaks, kus on kohvitassi kõrval hea uudiseid lapata või sõbrannaga lobiseda. Mitte
pikalt – muidu hakkab palav.
Mis mõttes roheline?! Aga ta on ju betoonist ja mitte puidust ehitatud! – tõsi, erinevad madala
süsinikujäljega betooni tehnoloogiad on alles arengujärgus, samas saab materjal olla
säästlik ka siis kui ta täidab oma funktsiooni tavapärasest kauem. Seetõttu sai paralleelselt
läbi joonistatud 3 täiesti erinevat hoone funktsiooni – büroohoone, hotell ja kortermaja.
Kandestruktuur, liftid, trepid ja hoone proportsioonid on sätitud vastamaks kõigi nende
nõuetele. Lisaks sai loobutud ühest korrusest, mis võimaldas teha allesjäänud korrused
tavapärasest kõrgemad, tagades seeläbi võimaluse hoone elukaare jooksul muuta kõiki
tehnosüsteeme vastavalt muutunud oludele. Betoon siin majas peab aja proovile vastu
tavapärasest oluliselt kauem.
Jah, sadeveed on hajutatud kasutades murukatuseid
Jah, hoonel on lisaks kaugküttele kasutuses ka kaugjahutus
Jah, see hoone toetab oma arhitektuuriga liftide asemel treppidest liikumist ja autode
asemel rattaga sõitmist
Jah, see hoone toodab osa oma kasutatavast energiast ise
Jah, hoone mahtude jaotus vähendab tänava tasandil tuulekoridori teket ja loob maja
ümber meeldivama kliima.
Aga, kes see Alma Tomingas on? – Alma oli esimene eestlasest naisprofessor, kes uuris
ravimtaimi, neist valmistatud drooge ja nende keemilist koostist, arendades farmakognoosia
keemilist suunda. Tema auks tugineb hoonet ümbritsev maastikuarhitektuurne lahend
peamiselt tuntud ravimtaimedele. Hoone ümber külvatud ravim- ja teetaimede hulk
suudab mõne aasta pärast varustada ilmselt suurt osa Ülemiste linnakust.