Kesse Tuumajaam

Autor: Indrek Allmann
Asukoht: Kesselaid
Tellija: HSH Invest OÜ


Alates 2006a oleme olnud ühe ettevõtte tellimusel strateegiliseks partneriks elektri tootmise ja passiivtehnoloogial põhineva nn off-grid hoonestuse kavandamisel ja väljaehitamisel Kesse küla talude tarbeks Kesselaiul. (vt. ka PLUSSenergia maja)

Nime Kessulaid mainiti esmakordselt Johan Månssoni meresõidujuhises 1644. aastal.
Asustus tekkis saarele 16. sajandil, mil laid kuulus Muhu Võlla mõisale.
Aastatel 1866–1892 moodustas Kessulaid valla Muhu kihelkonnas. Üle saare viis Muhust mandrile talitee. 1930ndate lõpuks elas saarel umbes 35 inimest. Oli külakool ning kõrts. 1960-ndatel korjati rannarahvalt paadid, mistõttu muutus saarel elamine võimatuks. Lahkudes võtsid elanikud kaasa enamuse puidust hoonestusest. Seetõttu võib täna Kesse külas näha vaid hulgaliselt vundamente, lagunevaid, ajaloolise väärtusega nn Muhu keldreid ning hulgaliselt kiviaedu. Saarele pole veetud ei elektri- ega telefoniliine.Kesselaid on kuulutatud maastikukaitsealaks ja kuulub Natura 2000 võrgustikku.

Aastatel 2006-2009 toimus nö ettevalmistusperiood. Vana pukktuuliku vundamendi kohale rajati endist hoonet meenutava arhitoonikaga "Tuuma Jaam" - talude elektritootmiskeskus. Vastava oskusteabe ja kogemuse vähesuse tõttu Eestis otsustati rajamine läbi viia etapiliselt, katsetades erinevatel etappidel erinevaid tehnoloogiaid, võrreldes saadud tulemusi ja nende tulemuste saavutamiseks tehtud investeeringuid. Teine eesmärk oli kontrollida Eestis vastaval alal tegutsevate tarnijate pädevust ja reaalset suutlikust analoogsete süsteemide rajamisel ja hooldamisel.

Kuna enamus esialgu kavandatud arendustegevustest oli plaanis läbi viia suvekuudel, otsustati esimeses järgus katsetada PV paneele ja reaalset saadavat tulemit. Süsteemi tarnijaks valiti sel hetkel üks vähestest reaalset kogemust omavatest ettevõtetest - Futuren OÜ. Paigaldati inverter, polükristall PV paneelid, generaator ja vastav akupank. Saadud praktilist kogemust järgides paigaldati aasta hiljem samale süsteemile lisaks, läbi eraldi kontrolleri, monokristall PV paneelid. Ja lisati generaatorile automaatkäivitus vastavalt inverterilt tulevale signaalile.

Esimesed kasutusaastad tõid välja süsteemi nõrkused ja tugevused. Ääretult palju infot andis eritüübiliste PV paneelide käitumise jälgimine nö kriitilistel kuudel - hilissügisel. Osa nõrku kohti tuli välja läbi elektrikarjuse Tuuma Jaama jõudnud välgutabamus. Siia perioodi jäi ka teostuspartneri välja vahetamine ja süsteemi lõplik häälestamine.

Hetkel on rajatud süsteem võimeline suvekuudel probleemideta elus hoidma ühe majapidamise toimetamisi - külmkapp, kaevu pump, väike soojaveeboiler ja tarbeelekter.

Kuna taludesse hakkavad kerkima ka esimesed eluhooned, siis lähiplaanidesse kuulub süsteemi laiendamine. Muudetakse eletrisüsteemi ülesehitus sisevõrgupõhiseks, lisatakse tuulegeneraator ja soov on katsetada ka nö 3. põlvkonna, nanotehnoloogial põhinevaid, PV paneele. Hoonete soojavarustus lahendatakse endiselt peamiselt päikest kasutades. Sedakorda küll mitte elektrit tootes.




Kesse Tuumajaam

Autor: Indrek Allmann
Asukoht: Kesselaid
Tellija: HSH Invest OÜ


Alates 2006a oleme olnud ühe ettevõtte tellimusel strateegiliseks partneriks elektri tootmise ja passiivtehnoloogial põhineva nn off-grid hoonestuse kavandamisel ja väljaehitamisel Kesse küla talude tarbeks Kesselaiul. (vt. ka PLUSSenergia maja)

Nime Kessulaid mainiti esmakordselt Johan Månssoni meresõidujuhises 1644. aastal.
Asustus tekkis saarele 16. sajandil, mil laid kuulus Muhu Võlla mõisale.
Aastatel 1866–1892 moodustas Kessulaid valla Muhu kihelkonnas. Üle saare viis Muhust mandrile talitee. 1930ndate lõpuks elas saarel umbes 35 inimest. Oli külakool ning kõrts. 1960-ndatel korjati rannarahvalt paadid, mistõttu muutus saarel elamine võimatuks. Lahkudes võtsid elanikud kaasa enamuse puidust hoonestusest. Seetõttu võib täna Kesse külas näha vaid hulgaliselt vundamente, lagunevaid, ajaloolise väärtusega nn Muhu keldreid ning hulgaliselt kiviaedu. Saarele pole veetud ei elektri- ega telefoniliine.Kesselaid on kuulutatud maastikukaitsealaks ja kuulub Natura 2000 võrgustikku.

Aastatel 2006-2009 toimus nö ettevalmistusperiood. Vana pukktuuliku vundamendi kohale rajati endist hoonet meenutava arhitoonikaga "Tuuma Jaam" - talude elektritootmiskeskus. Vastava oskusteabe ja kogemuse vähesuse tõttu Eestis otsustati rajamine läbi viia etapiliselt, katsetades erinevatel etappidel erinevaid tehnoloogiaid, võrreldes saadud tulemusi ja nende tulemuste saavutamiseks tehtud investeeringuid. Teine eesmärk oli kontrollida Eestis vastaval alal tegutsevate tarnijate pädevust ja reaalset suutlikust analoogsete süsteemide rajamisel ja hooldamisel.

Kuna enamus esialgu kavandatud arendustegevustest oli plaanis läbi viia suvekuudel, otsustati esimeses järgus katsetada PV paneele ja reaalset saadavat tulemit. Süsteemi tarnijaks valiti sel hetkel üks vähestest reaalset kogemust omavatest ettevõtetest - Futuren OÜ. Paigaldati inverter, polükristall PV paneelid, generaator ja vastav akupank. Saadud praktilist kogemust järgides paigaldati aasta hiljem samale süsteemile lisaks, läbi eraldi kontrolleri, monokristall PV paneelid. Ja lisati generaatorile automaatkäivitus vastavalt inverterilt tulevale signaalile.

Esimesed kasutusaastad tõid välja süsteemi nõrkused ja tugevused. Ääretult palju infot andis eritüübiliste PV paneelide käitumise jälgimine nö kriitilistel kuudel - hilissügisel. Osa nõrku kohti tuli välja läbi elektrikarjuse Tuuma Jaama jõudnud välgutabamus. Siia perioodi jäi ka teostuspartneri välja vahetamine ja süsteemi lõplik häälestamine.

Hetkel on rajatud süsteem võimeline suvekuudel probleemideta elus hoidma ühe majapidamise toimetamisi - külmkapp, kaevu pump, väike soojaveeboiler ja tarbeelekter.

Kuna taludesse hakkavad kerkima ka esimesed eluhooned, siis lähiplaanidesse kuulub süsteemi laiendamine. Muudetakse eletrisüsteemi ülesehitus sisevõrgupõhiseks, lisatakse tuulegeneraator ja soov on katsetada ka nö 3. põlvkonna, nanotehnoloogial põhinevaid, PV paneele. Hoonete soojavarustus lahendatakse endiselt peamiselt päikest kasutades. Sedakorda küll mitte elektrit tootes.




Kesse Tuumajaam

Autor: Indrek Allmann
Asukoht: Kesselaid
Tellija: HSH Invest OÜ


Alates 2006a oleme olnud ühe ettevõtte tellimusel strateegiliseks partneriks elektri tootmise ja passiivtehnoloogial põhineva nn off-grid hoonestuse kavandamisel ja väljaehitamisel Kesse küla talude tarbeks Kesselaiul. (vt. ka PLUSSenergia maja)

Nime Kessulaid mainiti esmakordselt Johan Månssoni meresõidujuhises 1644. aastal.
Asustus tekkis saarele 16. sajandil, mil laid kuulus Muhu Võlla mõisale.
Aastatel 1866–1892 moodustas Kessulaid valla Muhu kihelkonnas. Üle saare viis Muhust mandrile talitee. 1930ndate lõpuks elas saarel umbes 35 inimest. Oli külakool ning kõrts. 1960-ndatel korjati rannarahvalt paadid, mistõttu muutus saarel elamine võimatuks. Lahkudes võtsid elanikud kaasa enamuse puidust hoonestusest. Seetõttu võib täna Kesse külas näha vaid hulgaliselt vundamente, lagunevaid, ajaloolise väärtusega nn Muhu keldreid ning hulgaliselt kiviaedu. Saarele pole veetud ei elektri- ega telefoniliine.Kesselaid on kuulutatud maastikukaitsealaks ja kuulub Natura 2000 võrgustikku.

Aastatel 2006-2009 toimus nö ettevalmistusperiood. Vana pukktuuliku vundamendi kohale rajati endist hoonet meenutava arhitoonikaga "Tuuma Jaam" - talude elektritootmiskeskus. Vastava oskusteabe ja kogemuse vähesuse tõttu Eestis otsustati rajamine läbi viia etapiliselt, katsetades erinevatel etappidel erinevaid tehnoloogiaid, võrreldes saadud tulemusi ja nende tulemuste saavutamiseks tehtud investeeringuid. Teine eesmärk oli kontrollida Eestis vastaval alal tegutsevate tarnijate pädevust ja reaalset suutlikust analoogsete süsteemide rajamisel ja hooldamisel.

Kuna enamus esialgu kavandatud arendustegevustest oli plaanis läbi viia suvekuudel, otsustati esimeses järgus katsetada PV paneele ja reaalset saadavat tulemit. Süsteemi tarnijaks valiti sel hetkel üks vähestest reaalset kogemust omavatest ettevõtetest - Futuren OÜ. Paigaldati inverter, polükristall PV paneelid, generaator ja vastav akupank. Saadud praktilist kogemust järgides paigaldati aasta hiljem samale süsteemile lisaks, läbi eraldi kontrolleri, monokristall PV paneelid. Ja lisati generaatorile automaatkäivitus vastavalt inverterilt tulevale signaalile.

Esimesed kasutusaastad tõid välja süsteemi nõrkused ja tugevused. Ääretult palju infot andis eritüübiliste PV paneelide käitumise jälgimine nö kriitilistel kuudel - hilissügisel. Osa nõrku kohti tuli välja läbi elektrikarjuse Tuuma Jaama jõudnud välgutabamus. Siia perioodi jäi ka teostuspartneri välja vahetamine ja süsteemi lõplik häälestamine.

Hetkel on rajatud süsteem võimeline suvekuudel probleemideta elus hoidma ühe majapidamise toimetamisi - külmkapp, kaevu pump, väike soojaveeboiler ja tarbeelekter.

Kuna taludesse hakkavad kerkima ka esimesed eluhooned, siis lähiplaanidesse kuulub süsteemi laiendamine. Muudetakse eletrisüsteemi ülesehitus sisevõrgupõhiseks, lisatakse tuulegeneraator ja soov on katsetada ka nö 3. põlvkonna, nanotehnoloogial põhinevaid, PV paneele. Hoonete soojavarustus lahendatakse endiselt peamiselt päikest kasutades. Sedakorda küll mitte elektrit tootes.




Arhitektuuribüroo PLUSS | +372 699 0625 | mail@pluss.ee